Valu lemmiklooma kaotuse puhul on raske ette kujutada sellel, kes pole seda ise läbi elanud. Seda võib võrrelda lähedase sõbra või pereliikme kaotusega. Välja elamata lein ja välja ütlemata mõtted võivad võivad mõjutada inimese käitumist ja otsuseid ka aastaid peale lähedase looma lahkumist.

Lemmiklooma surmaga kaasnevad probleemid.

Suur lähedus – Loom on vahel olnud pikka aega kas lähedaseim või vahel ka ainuke pereliige (Näiteks üksikult elava pensionäri kaaslane viimased 17 aastat).

Mõju alateadvusele – Surm on paratamatu ning loomade eluiga tavaliselt lühem inimese omast. Oluline on oskus leppida ning leida endale uus kaaslane selle asemel , et kartusest uuesti kogeda suurt leina vältida ka uue sõbra võtmist.

Mõju teistele loomadele – Kaaslase lahkumine võib mõjutada ka teiste loomade käitumist. Nad võivad muutuda isutuks, käituda ebatavaliselt või olla tujutud.

Süütunne – Äkki ma ei hoolitsenud tema eest piisavalt hästi, võib olla oleks saanud hea raviga ta elu pikendada, see oli minu süü, et ta auto alla jooksis.
Näiteid on veel, kuid olulisem sellest kuidas loom lahkus on see, kuidas ta elas.

Peretülid – Kas eutanaasia või ravi. Otsuse vastuvõtmine on tihti keeruline ning  näiteks lastele vahel raskesti mõistetav.

Lemmiklooma leina aitab mõista  ning sellest üle saada loomaterapeut ja koolipsühholoog Kristi Raava.