Loomaarstina olen pragmaatilise ellusuhtumisega inimene. Ma ei arva suurt midagi loomade nunnutamisest. Pigem vaatan aeg ajalt kerge ettevaatusega, et kallistamisega liiale ei mindaks ning looma m\u00e4rguandeid selle tegevuse l\u00f5petamiseks maha ei magataks<\/i><\/b>.<\/b><\/p>\n

Kindel on, et loomadel on oma vajadused ning \u00f5igus nende vajaduste rahuldamiseks. Probleem on selles, et inimese l\u00e4hedus ja puudutused \u00a0ei pruugi olla looma esmane vajadus. Pigem suur osa loomi, sealhulgas ka koduseid lemmikuid v\u00e4ldib vahel l\u00e4hedast kontakti inimestega v\u00f5i k\u00fcll talub seda tundes samal ajal ebamugavust. See kehtib ka oma pereliikmete kohta. Probleem on lihtsalt selles, et kuigi osa rahulolu v\u00f5i \u00e4rrituse m\u00e4rke on n\u00e4iteks koertel inimestega sarnased siis muid m\u00e4rke ei puugi omanikud m\u00e4rgata. <\/span><\/p>\n

Loomade k\u00e4itumise m\u00f5istmist v\u00f5ivad keerulisemaks muuta ka erinevused \u00a0liikide loomuomases k\u00e4itumises ja sellega edastatud s\u00f5numis. Eriti tuleb see v\u00e4lja laste puhul. <\/span><\/p>\n

N\u00e4iteks kallistamine on geneetiliselt omane primaatidele (inimahvid ja inimesed) mitte koertele. V\u00e4iksed lapsed alates 18 kuust kallistavad \u00fcksteist spontaansel v\u00e4ljendamaks oma hellust ja s\u00fcmpaatiat. Samuti kallistavad lapsed teist empaatiliselt kui tajuvad teise valu v\u00f5i vigastust.<\/span><\/p>\n

Koerad ei v\u00e4ljenda oma kiindumust <\/span>k\u00f5ht-k\u00f5hu kontakti<\/span><\/i> kaudu. Pigem haaravad esik\u00e4ppadega teise torsost vaid siis kui tahavad v\u00e4ljendada sotsiaalset domineerimist<\/span>.<\/span><\/i><\/p>\n

Tekib k\u00fcsimus, \u00a0kuidas peaks koerad tajuma laste poolt \u201eesik\u00e4ppadega\u201c torsost kinni v\u00f5tmist \u00a0ehk kallistamist. Koerad k\u00fcll \u00f5pivad eristama teiste koerte ja inimese k\u00e4itumise mudeleid sarnases olukorras kuid \u00a0s\u00f5ltumata inimese arvamusest, et kallistus v\u00e4ljendab hellust tunnevad paljud koerad nende k\u00e4itumise p\u00f5hjal ennast kallistuse ajal ebamugavalt. Sagedane reaktsioon kallistusele (ka tuttava inimese omale) on suletud suu, huulte lakkumine, n\u00e4htavale ilmunud silmavalged \u00a0ja pea k\u00f5rvale keeramine. Need k\u00f5ik on pinge ja eemalduda soovimise tunnused.<\/span><\/p>\n

Lapsed kipuvad koeri musitama ja otse silma vaatama. Sellist k\u00e4itumist ei loeta koerte maailmas heaks tooniks. Samuti tekitavad lapsed oma suhteliselt \u00a0\u00e4kiliste liigutuste ja t\u00e4iskasvanutega v\u00f5rreldes ettearvamatu k\u00e4itumisega loomadele lisastressi. Kuna loomateraapia \u00fcheks suureks sihtr\u00fchmaks on lapsed siis tekitas see minus k\u00fcsimuse, \u00a0kas osatakse \u00f6elda \u00f5igel hetkel EI- n\u00fc\u00fcd aitab. \u00a0Nii lihtne on ju lasta nunnudel lastel natuke veel nunnut koera v\u00f5i m\u00f5nda muud looma kallistada sest ega see loomale ju raske ei ole. <\/span><\/p>\n

\u00dches\u00f5naga ma olin skeptiline. <\/span><\/p>\n

Mu abikaasa tegeleb loomateraapiaga n\u00fc\u00fcd juba kuus aastat. \u00a0P\u00f5hiliseks teraapialoomaks on labradori retriiver nimega \u00a0Rosin. \u00a0Tema k\u00f5rval saab koolitust varsti aastaseks saav landseer Sophie. \u201eT\u00f6\u00f6l\u201c ta veel ei k\u00e4i. Enne peab keha v\u00e4lja kasvama ja iseloom k\u00fcpseks saama. Vahel k\u00e4ivad laste juures ka merisead Setu ja Tupsu. \u00a0Kuue aasta jooksul on mu skeptiline olek tublisti kahanenud. <\/span><\/p>\n

Loomateraapia \u00fcritustest vahel fotograafi v\u00f5i abilisena osa v\u00f5tnuna v\u00f5in Rosina k\u00e4itumist \u00a0klassitunnis v\u00f5i teraapiaseansil \u00a0kirjeldada j\u00e4rgmiselt: <\/span><\/p>\n

\n
• Rosin on v\u00e4ga elevil kui autosse t\u00f5stetakse kast loomateraapia vahenditega (kastis on erinevad m\u00e4nguasjad, koera seljakott, t\u00e4ringud, jne). Ta ootab kannatamatult autosse h\u00fcppamise hetke.<\/span><\/li>\n
• Rosin on koolis keskendunum ja kannatlikum kui kodus. \u00a0Koolis laste hulgas viibimist v\u00f5tab ta t\u00f6\u00f6na. L\u00f5busa ja toreda t\u00f6\u00f6na , mis n\u00f5uab keskendumist ja t\u00e4helepanu. <\/span><\/li>\n
• Loom v\u00e4sib t\u00f6\u00f6l olles ja vajab p\u00e4rast puhkust. <\/span><\/li>\n
• Koera v\u00e4simusest peab aru saama ning ta puhkama saatma inimene. Ise ta piire ei taju. <\/span><\/li>\n<\/ul>\n

  Loomaarsti vaatenurgast annab loomade kasutamine koolit\u00f6\u00f6s v\u00e4ga hea v\u00f5imaluse lastele loomade vajaduste ja \u00a0kehakeele ja tutvustamiseks. Tegelikult ei ole suurt vahet loomade ja inimeste vajadustes. Peale s\u00f6\u00f6gi, joogi ja hingamiseks vajaliku \u00f5hu vajame me privaatset ruumi, meie poolt antavate signaalidega arvestamist ning enda aktsepteerimist sellisena nagu me oleme. See on hea algus m\u00f5lemale poolele rahuldust pakkuvaks koos olemiseks. <\/span><\/p>\n

  Loomaga t\u00f6\u00f6tava inimese \u00fclesanne pole seejuures aga lihtne. Ta peab samaaegselt hakkama saama nii planeeritud tunni\u00fclesande t\u00e4itmise, kui laste ja looma turvalisuse tagamisega. Turvalisuse saavutamise eelduseks \u00a0on oskus j\u00e4lgida looma kehakeelt, aru saada tema ebamugavusest ja stressist ning vajadusel looma t\u00f6\u00f6p\u00e4ev planeeritust varem \u00a0l\u00f5petada. Hoolimata sellest, et klassit\u00e4is lapsi nurub veel \u00fchte \u201eviimast paid\u201c v\u00f5i otsimism\u00e4ngu.<\/span><\/p>\n

  Kokkuv\u00f5tteks saab \u00f6elda, et loomad v\u00f5ivad tunda ennast ka kooli k\u00e4ra ja kaose keskel t\u00e4iesti mugavalt. Kui terapeut v\u00f5i looma omanik teab looma vajadusi, oskab j\u00e4lgida nende stressik\u00e4itumist, seda lastele selgitada ning \u00f5igel ajal loomale puhkust anda siis on loomade kohalolek koolis kas v\u00e4\u00e4rtuskasvatuse tunnis v\u00f5i ps\u00fchholoogi, eripedagoogi abilisena igati teretulnud. Sest kooliaeg on \u00f5ppimiseks hea aeg ning loomade k\u00e4itumisest ja vajadustest saab k\u00f5ige rohkem teada p\u00e4ris loomaga tegeledes.<\/span><\/p>\n

  Ants Raava<\/span>
  \n<\/span>loomaarst<\/span><\/p>\n

   <\/p>\n

  *Artiklis on kasutatud m\u00f5tteid raamatust \u201eAnimals in Our Lives. Human-Animal Interaction in Family, Community, & Therapeutic Settings\u201c<\/span><\/p>\n

  *Keelen\u00f5u infotelefonist saadud hinnangu j\u00e4rgi oleks keeleliselt korrektne kasutada s\u00f5na \u00a0<\/span>loomteraapia<\/span><\/i> (t\u00e4hendus- loomaga tehtav teraapia) mitte<\/span> loomateraapia<\/span><\/i> ( loomale tehtav teraapia). \u00a0<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

  Loomaarstina olen pragmaatilise ellusuhtumisega inimene. Ma ei arva suurt midagi loomade nunnutamisest. Pigem vaatan aeg ajalt kerge ettevaatusega, et kallistamisega liiale ei mindaks ning looma m\u00e4rguandeid selle tegevuse l\u00f5petamiseks maha …<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1523,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"spay_email":"","footnotes":"","jetpack_publicize_message":""},"categories":[1],"tags":[],"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/i2.wp.com\/aegviiduloomakliinik.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/09\/loomateraapia-artikli-pilt.jpg?fit=960%2C640&ssl=1","jetpack_publicize_connections":[],"jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p9nRyz-9","jetpack_likes_enabled":true,"jetpack-related-posts":[{"id":21,"url":"https:\/\/aegviiduloomakliinik.ee\/loomaarsti-teated-registreerimata-kiip-on-kasutu\/","url_meta":{"origin":9,"position":0},"title":"Loomaarsti teated - registreerimata kiip on kasutu","date":"22. juuni 2017","format":false,"excerpt":"Kuidagi kummaline on alustada oma juttu manitsevas k\u00f5neviisis aga siiski - siit ta tuleb. \u201eKallid loomaomanikud, k\u00f5ik kellel on kodus kiibitud koer, kass, k\u00fc\u00fclik v\u00f5i k\u00e4\u00e4busponi. Kas te olete t\u00e4iesti kindel, et teie pere lemmiklooma passi kantud kiibi number on registreeritud ka lemmikloomaregistris. See on oluline, sest registreerimata kiip on\u2026","rel":"","context":"In "Artiklid"","img":{"alt_text":"","src":"https:\/\/i2.wp.com\/aegviiduloomakliinik.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/09\/registreerimata-kiip.jpg?fit=800%2C533&ssl=1&resize=350%2C200","width":350,"height":200},"classes":[]},{"id":13,"url":"https:\/\/aegviiduloomakliinik.ee\/miks-ta-tekitab-meile-probleeme-koera-elust-tanapaeva-maailmas\/","url_meta":{"origin":9,"position":1},"title":"Miks ta tekitab meile probleeme? Koera elust t\u00e4nap\u00e4eva maailmas.","date":"22. juuni 2017","format":false,"excerpt":"Lemmiklooma roll t\u00e4nap\u00e4eva Eestis on palju muutunud v\u00f5rreldes paarik\u00fcmne v\u00f5i isegi k\u00fcmnekonna aasta taguse ajaga. V\u00e4he on n\u00e4ha ketis v\u00f5i aedikus peetavaid loomi kellele peremehel polegi erilisi ootusi- peale selle, et koer v\u00f5\u00f5raste l\u00e4henedes k\u00f5va h\u00e4\u00e4lt teeb, etteantud s\u00f6\u00f6gi \u00e4ra s\u00f6\u00f6b ja jumala armust enam v\u00e4hem terve ka p\u00fcsib. \u00a0Pigem\u2026","rel":"","context":"In "Artiklid"","img":{"alt_text":"","src":"https:\/\/i2.wp.com\/aegviiduloomakliinik.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/09\/Sohvi-laua-taga-800x533.jpg?fit=800%2C533&ssl=1&resize=350%2C200","width":350,"height":200},"classes":[]},{"id":15,"url":"https:\/\/aegviiduloomakliinik.ee\/loomaarsti-teated-kaes-on-kassikontserdite-aeg\/","url_meta":{"origin":9,"position":2},"title":"Loomaarsti teated- k\u00e4es on kassikontserdite aeg","date":"22. juuni 2017","format":false,"excerpt":"M\u00e4rts on k\u00e4es, p\u00e4evad pikenevad \u00a0ning kevad hakkab hinge pugema. Kasside puhul avaldub kevad \u201ekassikontserditena\u201c, mis v\u00f5ivad vahel lausa laulupeo m\u00f5\u00f5du v\u00e4lja anda kuid samav\u00f5rd suurt kunstilist elamust enamasti ei paku. Solistideks \u00a0on paaritumisootel emase kassi l\u00f5hnaj\u00e4lje ninna saanud \u00a0ning vastavalt meeleolule kas jauravad v\u00f5i kaklevad k\u00f5utsid. Vahel sekundeerib neile\u2026","rel":"","context":"In "Artiklid"","img":{"alt_text":"","src":"https:\/\/i0.wp.com\/aegviiduloomakliinik.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/09\/kassikontsert.jpg?fit=800%2C533&ssl=1&resize=350%2C200","width":350,"height":200},"classes":[]},{"id":19,"url":"https:\/\/aegviiduloomakliinik.ee\/loomaarsti-teated-joulud\/","url_meta":{"origin":9,"position":3},"title":"Loomaarsti teated - j\u00f5ulud","date":"22. juuni 2017","format":false,"excerpt":"J\u00f5ulukuu on \u00fchest k\u00fcljest justkui rahukuu. Vaikus metsas, aeglaselt langev lumi ja pikad \u00f6\u00f6d. Teisest k\u00fcljest on p\u00e4kapikkudel k\u00e4ed jalad askeldamist t\u00e4is ning ostukeskustes valitseb kirglik ja tempokas kaubajaht. \u00dches\u00f5naga- tegevust jagub ning loomaarsti teadete lugemise asemel v\u00f5iks ehk hoopis m\u00f5ne v\u00e4rsi p\u00e4he \u00f5ppida. Saaks J\u00f5uluvana ees rinna kummi l\u00fc\u00fca\u2026","rel":"","context":"In "Artiklid"","img":{"alt_text":"","src":"https:\/\/i0.wp.com\/aegviiduloomakliinik.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/09\/j\u00f5ulud.jpg?fit=800%2C549&ssl=1&resize=350%2C200","width":350,"height":200},"classes":[]},{"id":17,"url":"https:\/\/aegviiduloomakliinik.ee\/saarmas-pole-kass-ning-rebane-sulekoer\/","url_meta":{"origin":9,"position":4},"title":"Saarmas pole kass ning rebane s\u00fclekoer","date":"22. juuni 2017","format":false,"excerpt":"\u00dchel juunikuu keskpaiga \u00f5htupoolikul kutsuti mind Aegviidu koolistaadionile, kus kutsuja kirjelduse j\u00e4rgi lebas poolsurnud saarmas. T\u00f5epoolest oli seal keras noor saarmas. Kuna ta kepiga toksamisele ei k\u00f5ssanudki ning ka silma puudutamise peale s\u00f5na otsest m\u00f5ttes ei pilgutanud silmagi siis haarasin tal \u00a0turjast ja plaanisin looma puuri t\u00f5sta. Letargia kadus hoobilt\u2026","rel":"","context":"In "Artiklid"","img":{"alt_text":"saarmas","src":"https:\/\/i0.wp.com\/aegviiduloomakliinik.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/09\/saarmas_1-800x492.jpg?fit=800%2C492&ssl=1&resize=350%2C200","width":350,"height":200},"classes":[]},{"id":11,"url":"https:\/\/aegviiduloomakliinik.ee\/halli-pead-austa-ehk-kuivord-me-inimesena-erineme-koerast\/","url_meta":{"origin":9,"position":5},"title":"Halli pead austa, ehk kuiv\u00f5rd me inimesena erineme koerast.","date":"22. juuni 2017","format":false,"excerpt":"See lugu sai alguse kutsika v\u00f5tmisest perre, kus oli juba ees vanem koer. \u00a0Energiline ja s\u00f5bralik must labrador nimega Rosin. Kutsikas oli landseeri t\u00f5ugu, pisike, musta valgekirju ja v\u00e4ga armas. Nimeks oli tal Sophi. \u00a0Rosin on ps\u00fchholoogi abiline. Koer kellega k\u00e4iakse koolis laste juures ning kellel on lausa omanimelised tunnid.\u2026","rel":"","context":"In "Artiklid"","img":{"alt_text":"","src":"https:\/\/i2.wp.com\/aegviiduloomakliinik.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/09\/Hallipead-austa.jpg?fit=640%2C427&ssl=1&resize=350%2C200","width":350,"height":200},"classes":[]}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/aegviiduloomakliinik.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9"}],"collection":[{"href":"https:\/\/aegviiduloomakliinik.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/aegviiduloomakliinik.ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aegviiduloomakliinik.ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aegviiduloomakliinik.ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/aegviiduloomakliinik.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1541,"href":"https:\/\/aegviiduloomakliinik.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9\/revisions\/1541"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aegviiduloomakliinik.ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1523"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/aegviiduloomakliinik.ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/aegviiduloomakliinik.ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/aegviiduloomakliinik.ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}