Samamoodi nagu inimkond jaguneb meesteks ja naisteks jaguneb ta ka nii \u00f6elda \u201ekoera ja\u00a0kassiinimesteks\u201c.\u00a0 Loomade arvu aluseks v\u00f5ttes on meil \u201ekassiinimesi\u201c rohkem, sest kasse on Eesti kodudes koertest rohkem.<\/p>\n

<\/p>\n

Lugupeetud kassipidajad. Kas olete kuulnud et:<\/p>\n

\n
• Vanas Egiptuses peeti kasse suures aus nende n\u00e4riliste vastase tegevuse p\u00e4rast. Eriti oluliseks muutus kasside roll umbes 2300 a tagasi, kui Egiptusesse saabus uus liik n\u00e4rilis- mustad rotid. Kasside t\u00f5husust viljaaitade valvurina n\u00e4itab fakt, et \u00fchel leitud kassi muumia uurimisel selgus et tema maos ja soolestikus oli j\u00e4\u00e4nuseid neljast erinevast mustast rotist.<\/li>\n
• Lisaks hiirejahile tegelesid kassid vanas Egiptuses ka madude k\u00fcttimisega. 3000 a tagasi kirjutatud pap\u00fc\u00fcrusel kirjeldati, kui sageli said inimesed Vanas-Egiptuses madudelt salvata ning et egiptuse kass pigem r\u00fcndas kui p\u00f5genes mao eest. (T\u00e4nap\u00e4eval\u00a0 k\u00fctivad m\u00fcrkmadusid m\u00f5ned Austraalia kassid. Nende Euroopa ja Ameerika suguvendade juures pole sellist tegevust m\u00e4rgatud).<\/li>\n
• Kasse peeti purjelaevade ajastul tihti\u00a0 Selleks oli ka p\u00f5hjust. Kass v\u00f5ib hakkama saada v\u00e4ga v\u00e4hese joogiveega. T\u00e4psemalt v\u00f5ib talle piisata vedelikust, mida ta omastab p\u00fc\u00fctud n\u00e4riliste lihast. Samuti ei teki tal C vitamiini puudust. Ehk siis ideaalne kaaslane pikkadel mereretkedel, kus varitses joogivee puuduse ja skorbuudi oht.<\/li>\n
• Kassid eelistavad inimese k\u00f5nes\u00a0 kuulda pigem k\u00f5rgeid\u00a0 Selle p\u00f5hjuseks arvatakse olevat soov v\u00e4ltida enda kohalviibimisest madalah\u00e4\u00e4lse jauramisega teada andvaid k\u00f5utse.<\/li>\n
• Kuigi paljud kassid elavad toas ning v\u00e4ljas praktiliselt ei k\u00e4i peavad\u00a0 k\u00f5ik kassid\u00a0 olema vaktsineeritud marutaudi vastu ning neile peab andma regulaarselt ussirohtu.\u00a0 \u00dcmarusside solkmed s\u00e4ilivad pinnases nakatumisv\u00f5imelisena kuni kuus aastat. Kui teie kassi karv on tuhm, ta k\u00f6hatab ja vahel ka justkui oksendab aga s\u00f6\u00f6giisu on sama ajal s\u00e4ilinud siis on oluline teha \u00e4ra ussikuur. Ka siis, kui tegemist enamalt jaolt toas elava loomaga.
  \nKes koerte kasside \u00fcmarussidest rohkem soovib teada l\u00f6\u00f6gu Googlisse sisse m\u00e4rks\u00f5nad toxocara cati (kassisolge)\u00a0 v\u00f5i toxocara canis (koerasolge).<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

  Samamoodi nagu inimkond jaguneb meesteks ja naisteks jaguneb ta ka nii \u00f6elda \u201ekoera ja\u00a0kassiinimesteks\u201c.\u00a0 Loomade arvu aluseks v\u00f5ttes on meil \u201ekassiinimesi\u201c rohkem, sest kasse on Eesti kodudes koertest rohkem. Lugupeetud …<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1525,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"spay_email":"","footnotes":"","jetpack_publicize_message":""},"categories":[48],"tags":[],"class_list":["post-1361","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-huvitavat-loomadest"],"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/i1.wp.com\/aegviiduloomakliinik.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/09\/M\u00f5ni-s\u00f5na-kassis\u00f5pradele.jpg?fit=800%2C533&ssl=1","jetpack_publicize_connections":[],"jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p9nRyz-lX","jetpack_likes_enabled":true,"jetpack-related-posts":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/aegviiduloomakliinik.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1361","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/aegviiduloomakliinik.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/aegviiduloomakliinik.ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aegviiduloomakliinik.ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aegviiduloomakliinik.ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1361"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/aegviiduloomakliinik.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1361\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1532,"href":"https:\/\/aegviiduloomakliinik.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1361\/revisions\/1532"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aegviiduloomakliinik.ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1525"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/aegviiduloomakliinik.ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1361"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/aegviiduloomakliinik.ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1361"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/aegviiduloomakliinik.ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1361"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}