Lemmiklooma roll t\u00e4nap\u00e4eva Eestis on palju muutunud v\u00f5rreldes paarik\u00fcmne v\u00f5i isegi k\u00fcmnekonna aasta taguse ajaga. <\/i><\/b><\/p>\n
V\u00e4he on n\u00e4ha ketis v\u00f5i aedikus peetavaid loomi kellele peremehel polegi erilisi ootusi- peale selle, et koer v\u00f5\u00f5raste l\u00e4henedes k\u00f5va h\u00e4\u00e4lt teeb, etteantud s\u00f6\u00f6gi \u00e4ra s\u00f6\u00f6b ja jumala armust enam v\u00e4hem terve ka p\u00fcsib. \u00a0Pigem on lemmikloom muutunud pereliikmeks, kelle tervis, hea tuju ja k\u00e4itumine k\u00f5igile korda l\u00e4hevad. Tervise ja hea tujuga on lihtne. Kui karv l\u00e4igib, silm s\u00e4rab ja tahaks ikka tormiliselt peremeest perenaist tervitada siis v\u00f5ib \u00f6elda et tervis on korras ja tuju on laes. K\u00e4itumisega on vahel keerulisem. Sellep\u00e4rast \u00a0et k\u00e4itumisel on alati v\u00e4hemalt kaks osapoolt. \u00dcks kes midagi teeb ja teine kes tegevusele hinnangu annab. \u00a0Mis \u00fchele lubatav ja vastuv\u00f5etav on teisele t\u00e4iesti talumatu. <\/i><\/b><\/p>\n
R\u00e4\u00e4kides inimese vaatenurgast on looma k\u00e4itumist lihtne hinnata kas sobivaks v\u00f5i sobimatuks. Enamasti on k\u00fclaliste peale haukumine ja nende naksamine n\u00e4iteks sobimatu k\u00e4itumine. Samuti ka jalgrataste taga ajamine, m\u00f6\u00f6bli l\u00f5hkumine ja \u00a0lillesibulate v\u00e4lja kraapimine. \u00a0Kui r\u00e4\u00e4kida loomade probleemk\u00e4itumisest laiemalt siis lisandub siia ka loomi endid kahjustav tegevus. N\u00e4iteks v\u00f5ivad vahel koerad endale k\u00e4ppi lakkuda kuni nendele tekivad haavandid, elektrijuhtmete n\u00e4rimine kahjustab \u00fchelt poolt peremehe vara teiselt poolt v\u00f5ib aga muutuda ohtlikuks koerale endale. Autode v\u00f5i mopeedide taga ajamine v\u00f5ib tekitada nii liiklusohtliku olukorra kui p\u00f5hjustada loomale endale t\u00f5siseid vigastusi. <\/span><\/p>\n Inimeste pereliikmeks olemisega v\u00f5ib lisaks h\u00fcvedele kaasneda looma jaoks ka m\u00f5ningaid probleeme. Katsuge ette kujutada, et te kuulute perekonda, mille \u00fclej\u00e4\u00e4nud liikmed on enamuses teist palju suuremad, l\u00f5hna ei paista nad \u00fcldse tundvat, kuulmine on t\u00f6nts ning sellest kui midagi ei meeldi saavad nad aru alles siis kui nende peale uriseda (inimeste keeles t\u00e4hendaks see karjumist). See on k\u00fcll utreeritud pilt tavalisest koerast tavalises perekonnas kuid vahel v\u00f5ib just nii juhtuda. \u00a0Koeral on inimese \u00a05 miljoni l\u00f5hnaretseptori asemel 220 miljonit l\u00f5hnaretseptorit ning ta kuuleb meie k\u00f5rva jaoks p\u00fc\u00fcdmatut ultraheli. Seega v\u00f5ivad koera segada l\u00f5hnad ja helid, mida me ise lihtsalt ei taju. \u00a0See on asja f\u00fc\u00fcsiline pool. \u00a0<\/span><\/p>\n Vaimsest poolest r\u00e4\u00e4kides ei saa unustada, et just siin tulevad v\u00e4lja suurimad inimese ja looma erinevused. Loomad elavad hetkes ning minu hinnangul neil puuduvad vasted inimlikele m\u00e4\u00e4ratlustele nagu salakavalus v\u00f5i k\u00e4ttemaksuhimu. Loomade k\u00e4itumine v\u00f5ib v\u00e4ga m\u00f5nda sellist inimlikku iseloomujoont meenutada kuid enamasti on see tingitud soovist oma varasematele kogemustele toetudes v\u00f5imalikult h\u00e4sti k\u00e4esolevas hetkes hakkama saada. N\u00e4iteks r\u00e4\u00e4giti mulle hiljuti lugu, kuidas salakaval \u00a0koer oli diivanil istudes n\u00e4kku hammustanud teda silitavat vanat\u00e4di, keda oli kutsutud perenaise \u00e4raolekul maja \u00a0hoidma. \u00a0Inimese \u00a0poolt vaadatuna on tegemist erilise h\u00e4bematusega pureda n\u00e4kku ( mis inimese jaoks on suhteliselt intiimne ja puutumatu koht) inimest, kes parasjagu sulle oma hoolimisest v\u00f5i armastusest silitamisega m\u00e4rku annab. Koera poolt vaadatuna v\u00f5is tegemist olla tegelikult v\u00f5\u00f5raga, kellele oli juba kas pea \u00e4ra keeramise v\u00f5i huulte limpsimisega korduvalt m\u00e4rku antud silitamisest, kui koera jaoks ebamugavast tegevusest. Kuna koerte meelest viisakas vormis \u00f6eldud vihjetest aru ei saadud pidi asja \u00fcheselt selgeks tegema ning koonu n\u00e4ksamine on teise koera jaoks erinevalt inimesest v\u00e4ga m\u00f5istetav m\u00e4rguanne. Seega ei mingit salakavalust- lihtisalt hetkel m\u00f5juvaim viis oma soovide saavutamiseks. Olgu siis selleks silitamise l\u00f5petamine v\u00f5i vanat\u00e4di diivanilt lahkumine. <\/span><\/p>\n Aga tegelikult ei ole vahet mis p\u00f5hjusel koer kedagi n\u00e4ksab. Inimesena me vastutame oma lemmikute hea eluk\u00e4igu eest ning \u00a0peame olema ka v\u00f5imelised loomadele selgeks tegema, millised on lubatud ja lubamatud tegevused ning milline on meie poolt soovitud k\u00e4itumine. \u00dchekordne kellegi n\u00e4ksamine v\u00f5ib olla \u00f5ppetund nii loomale kui inimesele. Samalaadne korduv tegevus, on probleem, mis tekitab ebakindlust \u00a0ja sellest tulenevat ebamugavust m\u00f5lemale poolele. Nii inimesele kui loomale. \u00a0<\/span><\/p>\n