See lugu sai alguse kutsika v\u00f5tmisest perre, kus oli juba ees vanem koer. \u00a0Energiline ja s\u00f5bralik must labrador nimega Rosin. Kutsikas oli landseeri t\u00f5ugu, pisike, musta valgekirju ja v\u00e4ga armas. Nimeks oli tal Sophi. \u00a0Rosin on ps\u00fchholoogi abiline. Koer kellega k\u00e4iakse koolis laste juures ning kellel on lausa omanimelised tunnid. Sophist pidi saama tema parem k\u00e4si (t\u00e4psemalt k\u00e4pp), kelle \u00fclesandeks oleks aasta paari p\u00e4rast osa \u00f5petajat\u00f6\u00f6d koolis enda kanda v\u00f5tta ning teraapiakoerana inimestevaheliseks sillaks olla. \u00a0\u00a0<\/i><\/b><\/p>\n

<\/p>\n

 <\/p>\n

Kui alguses oli v\u00e4ike pelgus, et Rosin vana olijana ei pruugi napilt kahekuust ringi koperdavat kutsikat omaks v\u00f5tta siis see hirm hajus peagi. Klapp oli hea ning suhtumine soe. Loomad tundsid ennast h\u00e4sti ning stressi ja pinge m\u00e4rke ei paistnud kummalgi. Sophi kasvas kiiresti ning hakkas kasvus peagi vanemat koera \u00fcletama. Selgituseks niipalju, et landseer on vetelp\u00e4\u00e4stekoer, kes p\u00e4ritolult ja suuruselt v\u00e4ga l\u00e4hedane rohkem tuntud newfoundlandi koeraga. <\/span><\/p>\n

Kutsikana tegi Sophi omajagu seatempe. S\u00f5i \u00e4ra v\u00f5i katkus v\u00e4lja peenrale istutatud taimed, t\u00f5mbas seinalt maha tuulekella, kakas sinna kuhu sa m\u00f6\u00f6daminnes ilmtingimata sisse astusid ning noris pidevalt t\u00e4helepanu. Seda nii viisakal kui ebaviisakal viisil. Ebaviisakaks v\u00f5ib nimetada n\u00e4iteks peolaualt sinna j\u00e4\u00e4nud s\u00f6\u00f6dava mahat\u00f5mbamist ja nahka panemist. Pererahvas nimelt ei osanud arvestada, et \u00fche koera pea ja keel v\u00f5ivad vabalt lauale ulatuda. \u00dches\u00f5naga- kes t\u00e4helepanu k\u00fcsib see seda ka saab, olgu nii heas kui halvas. <\/span><\/p>\n

\u00dchel hetkel hakkas tunduma, et Rosinal on tervis korrast \u00e4ra. Ta oli muutunud kuidagi v\u00e4hem energiliseks ja ebakindlaks. Nahk k\u00f5\u00f5mas ja karv oli lahti. Isu oli tipp topp aga oleku muutusi m\u00e4rkasid juba mitmed v\u00f5\u00f5radki. Midagi oli vana v\u00f5itlejaga lahti, aga mis t\u00e4pselt ei osanud keegi m\u00f5ista. Vitamiinid ja tugevam toit tervisesse muutusi ei toonud. Stress \u00a0probleemide p\u00f5hjusena ei tulnud arutluse alla sest \u00a0suhted uue pereliikmega olid endiselt korras ning elu- olu kulges suures plaanis vana rada pidi. \u00a0Kutsikas k\u00fcll paistis vahel vanemat koera t\u00fc\u00fctavat ja k\u00e4itus lugupidamatul moel , n\u00e4iteks tr\u00fcgis keelust hoolimaga tuppa niipea kui ust praotati ning okupeeris \u00a0seal Rosina magamiskoha, kuid sellest ei paistnud olevat suurt t\u00fcli ning koerad n\u00e4isid ennast teineteise seltsis mugavalt tundvat. \u00a0Ainult vanema koera tervisega oli endiselt arusaamatud lood.<\/span><\/p>\n

N\u00fc\u00fcd, kaks kuud hiljem on vana Rosin tagasi. Karv l\u00e4igib, silm s\u00e4rab ning olemine pakatab endisest energiast. \u00a0Koera taastunud tervis tulenes m\u00f5istmisest , et tegelik olukord \u00a0ning see kuidas me asju n\u00e4eme ning hindame v\u00f5ib paljuski erineda. Vanema koera poolt vaadatuna olid seoses kutsika saabumisega \u00e4ra j\u00e4\u00e4nud varem tavalised paaritunnised metsaretked, sest nooremale koerale k\u00e4isid need \u00fcle j\u00f5u. Majas ja hoovis oli palju k\u00e4ra ja kamandamist. Koerana ei pruugi sa \u00fcldse aru saada, kellele \u00a0ja mis tegevuse peale EI!!! h\u00fc\u00fctakse. \u00a0Paljud varem paigas olnud reeglid muutusid. N\u00e4iteks see, et ilma loata ei tr\u00fcgita ei tuppa ega v\u00e4ravast v\u00e4lja. Nagu ka see, et maiust oodates v\u00f5ib nihverdada ja \u00fcles h\u00fcpata. Ning koertemaailma reeglite paikapanekuks vajalikku l\u00fchikest urisemist peeti halvaks tooniks. R\u00e4\u00e4kimata sellest, et varem \u00fchele koerale kuulunud t\u00e4helepanu jagunes n\u00fc\u00fcd kahe looma vahel. Rosina positsioonilt vaadatuna oli muutusi omajagu, hoolimata sellest et pidevalt ringi askeldavate inimeste jaoks need t\u00e4htsusetuna n\u00e4isid. <\/span><\/p>\n

Asja aitas parandada arusaam, et tegelikult ei ole meil mitte koerad, vaid kaks erinevat koera, erinevate soovide ja \u00a0topelt t\u00e4helepanuvajadusega. Ning et peremehena peab inimene rollide paika panekul \u00fchel hetkel abiks olema pigem elukorralduses suurema muutuse l\u00e4bi teinud ja ebakindlust tekitavasse situatsiooni sattunud p\u00f5lisasukale, kui niikuinii enamat t\u00e4helepanu nautivale kutsikale. \u00a0Alates sellest et jalutama minnes ei tr\u00fcgi esimesena v\u00e4lja see kes h\u00e4bematum ja kasvatamatum ning s\u00f6\u00f6gi saab viimasena see, kes alles s\u00f5nakuulelikkust \u00f5pib. Ehk siis k\u00f5ige noorem. \u00a0<\/span><\/p>\n

Kokkuv\u00f5tteks niipalju, et probleemidest arusaamise v\u00f5ti peitub tihti oskuses n\u00e4ha maailma looma v\u00f5i teise inimese pilgu l\u00e4bi. Ning et hall pea (v\u00f5i koon) v\u00e4\u00e4rib lugupidamist ja t\u00e4helepanu, olgu see inimeste v\u00f5i koerte maailm. \u00a0<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

See lugu sai alguse kutsika v\u00f5tmisest perre, kus oli juba ees vanem koer. \u00a0Energiline ja s\u00f5bralik must labrador nimega Rosin. Kutsikas oli landseeri t\u00f5ugu, pisike, musta valgekirju ja v\u00e4ga armas. …<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1512,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"spay_email":"","footnotes":"","jetpack_publicize_message":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-11","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-artiklid"],"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/i2.wp.com\/aegviiduloomakliinik.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/09\/Hallipead-austa.jpg?fit=640%2C427&ssl=1","jetpack_publicize_connections":[],"jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p9nRyz-b","jetpack_likes_enabled":true,"jetpack-related-posts":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/aegviiduloomakliinik.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/aegviiduloomakliinik.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/aegviiduloomakliinik.ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aegviiduloomakliinik.ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aegviiduloomakliinik.ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/aegviiduloomakliinik.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1540,"href":"https:\/\/aegviiduloomakliinik.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11\/revisions\/1540"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aegviiduloomakliinik.ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1512"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/aegviiduloomakliinik.ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/aegviiduloomakliinik.ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=11"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/aegviiduloomakliinik.ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=11"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}