Ühel juunikuu keskpaiga õhtupoolikul kutsuti mind Aegviidu koolistaadionile, kus kutsuja kirjelduse järgi lebas poolsurnud saarmas. Tõepoolest oli seal keras noor saarmas. Kuna ta kepiga toksamisele ei kõssanudki ning ka silma puudutamise peale sõna otsest mõttes ei pilgutanud silmagi siis haarasin tal turjast ja plaanisin looma puuri tõsta.
Letargia kadus hoobilt ning oli tunda, et saarmas pole kass. Saba vibutamisega andis ta kehale uskumatu hoo ning hoolimata sellest, et turjast kõvasti kinni hoidsin suutis ta keerata pea 180 kraadi ning hambad teda turjast kinni hoidvasse kätte lüüa. Jumal õnnista pakse kindaid. Kui ma pärast looma jõe äärde viimist vaatasin plastikkastile jäänud poole sentimeetri sügavusi hambajälgi siis sain aru, et tõsist puremist see kinnas küll kuidagi takistanud ei oleks.
Loo moraal. Ärge torkiga metsloomi ka siis kui nad tunduvad ohutud, abitud ja pealekauba nunnud. Esiteks võivad nad vägevalt hammustada ja teiseks, kuigi Eesti on ametlikult marutaudivaba piirkond pole mina küll kindel, et see fakt ka metsas kõigile teada on. Marutaud on surmaga lõppev haigus ning seepärast on oluline oma kassid koerad marutaudi vastu vaktsineerida. Koeri on vaktsineeritud kogu aeg, kasside vaktsineerimine muudeti nurrumootorite omanikel seadusega kohustuslikuks möödunud aastast. Oma lemmiku süstlaga torkida laskmine pole enamasti meelepärane ei loomale ega tema omanikule aga üle kahe aasta (nii on praegu kehtiv vaktsineerimise kord) tuleb seda teha. Lisaboonusena vaadatakse üle ka looma üldine tervislik seisnud. Soovi korral saab puhastada hambaid või lõigata lühemaks küüned. Aga need on kõik lisaboonused.
Olulisim on see, et sa ei pea omanikuna lähedaste tervise pärast muretsema, kui sinu muidu tubane ja sõbralik kass ootamatult kuidagi agressiivselt ja arusaamatult käituma hakkab. Just nii juhtus hiljuti ühe muidu toreda ning sõbraliku kassiga ning kuna loom oli vaktsineerimata ei julgenud mina loomaarstina marutaudi välistada. Hullu tõbe järgmise nädala puurirežiimil veetnud loomal siiski ei olnud kuid see ei lühenda pereema enda ja laste pärast muretsetud päevi.
Vaktsineerimised on olulised nii looma tervise kui enda hingerahu pärast.
Lugupidamisega
Ants Raava loomaarst
P.S. Teavet inimasulasse sattunud metsloomaga käitumise kohta saab keskkonnainspektsiooni infonumbrilt 1313.
Pilt 1. Staadionil liikumatult keras lebav noor saarmas.
Pilt 2. Tegemist on kõige toimivama viisiga kuidas saarmas kahe pitskruvi, õunakasti ja tüki vineeriga teda ennast ja aitajaid vigastamata Mustjõe äärde saada. Kast kõigepealt peale, vineer alla ja kahelt poolt pitskruviga kinni. Toimis küll.