- Enamiku koerte jaoks on teiste koertega
suhtlemine siis kassidele on üldiselt teiste kassidega suhtlemine paras
väljakutse. (Kassiomanik ei saa eeldada, et ta toob uue kassi teise
territooriumile ja kõik laabub joonelt).
- Kassidel on kahte tüüpi kolvikesed ja nagu koeradki näevad nad kahte värvi- kollast ja sinist. Punane ja roheline näivad neile ilmselt ühteviisi hallina.
- Värvidest olulisem on kasside jaoks teised objekti eristavad asjaolud, heledus, suurus, kuju. Neid on keeruline panna valiku aluseks võtma värvi (ka kollast ja sinist mida nad näevad).
- Inimese silmanärvid võimaldavad fokusseerida lähedale. Kass ei suuda fokusseerida lähemale kui 35 cm (üks jalg).
- Kass saab kasutada vurre nina ees lähemal kui 30 cm olevatest objektidest 3d pildi loomiseks.
- Kassi aju analüüsib silmadest tulevat pilti 60 korda sekundis ja määratleb muutused pildis. Floeresentslampi ja vana TV näeb kass välgatuste või piltide reana.
- Kassid kuulevad 2 oktavi inimesest kõrgemaid helisid (ultraheli) ja suudavad täpselt määratleda heli asukohta. (vajalik hiirepiuksude kuulmiseks, võimelised ka kuulama nahkhiirte poolt lennul orienteerumiseks tehtavat ultraheli). Kokku kuuleb kass 11 oktaavi ulatuses helisid.
- Inimene eristab kassist paremini helikõrgust ja intensiivsust. Seega kassid kooris laulda ei saaks. Ilmselt tuleneb see vajadusest kommunikeeruda ja tajuda teise emotsioone.
- Kassid eelistavad inimese kõnes (kui nendega kõneldakse) kuulda kõrgeid toone. Arvatakse, et kõutsi madal jauramine on pigem ohu märk.
- Kassi käpp on erakordselt tundlik, mis võib olla ka põhjuseks miks paljudele kassidele ei meeldi kui nende käppi katsutakse. (käpapadjanditega tajub kass täpselt, mis on käppade all või vahel).
- Kassi küüned on pakitud närvilõpmetesse, mille tõttu teab kass kui pikalt iga küüs on väljas ning kui suurt survet sellele avaldatakse.
- Kass tabab ohvrit enamasti kaelalülide vahele (tapab ohvri valutult). Hammustus on juhitud nina ja huulte retseptoritest.
Vot selline tore loom on kass.